Galerii | Kontakt | Kasulikku
  

Sissejuhatus PH tasakaalustatud toitumisse
 

PH tasakaalu süsteem on teaduslikult välja töötatud viimase paarikümne aasta jooksul ja põhineb väga sügaval rakutasandil toimuvate protsesside mõistmisel uurimisel. Lühidalt on asi järgmine. Inimene koosneb umbes 70% ulatuses veest, seega meie organismi 75 triljonit rakku elavad keskkonnas, mis meenutab jõevett. Kui vesi jões muutub liiga happeliseks, siis kalad surevad. Inimese rakud on terved ja tugevad, neil on võime end parandada, kui neid ümbritsev keskkond on aluseline. Kui rakke ümbritsev keskkond muutub happeliseks, siis rakud järkjärgult haigestuvad. Toksiliste happeliste jääkainete kuhjumine tipneb degeneratiivsete haigustega, nagu vähk, diabeet, multiskleroos jne. Happelises kehas on nõrkus, jõuetus ja valu, meelt täidab depressioon ja apaatia, sageli kaob sellega ka eluisu.

Happelised jääkained väljutatakse organismi poolt neljal eri viisil; urineerides, väljaheidetena, läbi naha ja hingates.
 Probleemid hakkavad moodustuma selles faasis kui meie keha ei suuda enam happelisi jääkaineid väljutada, vaid hakkab neid ladustama. Selleks, et jääke ladustada, tuleb organismil toota rasvkudet, et vältida nende jääkainete ladustumist elutähtsate organite ligi. Võime ette kujutada organismi tegevust ja jääkainete kogumist läbi köögi-metafoori. Kujutleme, et oleme köögis ja teeme süüa. Söögi tegemisel tekib alati jääke, mis me paneme alati prügikasti. Kui prügikast on täis, viime selle majast välja.
 Kujutleme, et mingil põhjusel me ei vii prügi köögist välja, see hakkab käärima ja haisema. Prügis hakkab vohama bakterid, hallitus, pärm ja seened.
 Just nii juhtub meie kehades, kui organism on ülekoormatud, ega suuda väljutada jääkaineid piisavalt tõhusalt.

Tarbides happelisi jooke ja toitu, peab organism leidma viisi, kuidas saavutada tasakaalu. Need protsessid omavad olulist ja tihedat seost mineraalse kaltsiumiga. On tõestatud, et  organismi ülihappelisus mõjub hävitavalt. Organism kasutab kaltsiumit liigse happe neutraliseerimiseks. Reeglina kannatavd krooniliste haiguste põdejad pideva väsimuse all. Rasvaimu käigus eemaldatud rasvkude on vägagi happeline. Samuti on tugevalt happeline operatsiooni käigus eemaldatud vähkkasvaja rakud.

Jääkained ladestuvad iga inimese nõrgimatesse kehapiirkondadesse. Osadel äärmuslikel juhtudel on happeliste elementide kuhjumine nii suur, et see hakkab hävitama terveid rakke enda ümber. Terved rakud peavad hoidma kergelt aluselist pH-taset. Osad rakud muudavad oma valemit, et jääda ellu happelises keskkonnas. Kui nad on edukad, on see vähi algus. Vähirakud on happelised, terved rakud on aluselised. Isegi kui pahaloomulised kasvajad on täielikult kirurgiliselt eemaldatud, siis niikaua kui selles kohas jäävad alles happelised tingimused, on uute kasvajate tekkimine samas piirkonnas üsna tõenäoline. Selle järgi, millistes kehaosades jäägid kuhjuvad, võib järeldada millised täiskasvanu haigused võivad ilmneda. Perekonniti võivad need kohad olla sarnased. See seletab ka teatud haiguste pärilikkuse. Kuigi kõige suurem mõju tervisele on meie isiklikel igapäevaharjumustel, siis DNA-l ja seejärel alles geenidel.

Hapendumise 7 astet.

Sedamööda, kuidas kehasse kogunevad happed, leiavad järkhaaval aset vastavad protsessid ka kehas. Dr Robert O Young on formuleerinud need astmed järgnevalt:

  1. Jõuetus – nt madal energia, lööve
  2. Tundlikkus/Ärrituvus – nt allergiad, soolteärrituse sündroom, jämesoole kinnisus
  3. Katarr - happeid seotakse bikarbonaatidega
  4. Põletikud – nt valud, fibromüalgia, artriit
  5. Unduration - nt luupus, arterite jäigastumine
  6. Haavandid – kudede lagunemine happesuse tõttu
  7. Degenereerumine - nt vähk, multipleskleroos, osteoporoos

Kõik need astmed on ülehappesuse nähud põhjustatuna halva elustiili ja toiduvaliku poolt.

Kui elustiili ja toidu valik põhjustab HAPPEID, siis tulemuseks on VALU.

On vaid üks haigus ja see on kudede hapendumine (latentne atsidoos) - tokseemiline kriis. 


Kahjulikud happed

Liigne hape meie kehas häirib närvisüsteemi, lihaseid, nahka, aju tööd ja siseelundeid.
Happeliste ja aluseliste ainete tekkimisel on kaks peamist allikat - toitumine ja mõtlemine, sh emotsioonid ja inimsuhted. Üldist heaolu peegeldab kõige paremini vere kvaliteet, mille kõige olulisem määraja on pH tasakaalu hoidmine ja vere puhtus. Kui keha pH kaldub happesuse suunas, võib mikroskoobiga verd vaadates näha mikroorganismide (bakterid, viirused, hallitus, seened) teket ja vohamist. Sõltuvalt happest võivad verre tekkida kristallid, mis on vihje, et organismis hakkavad tekkima kivid, nt neeru- või sapikivid.

Organism annab endast kõik, et hoida vere pH-d väga kitsastes piirides. Vere PH on alati 7,35 ja 7,45 vahel. Väiksemgi muudatus selles tasemes põhjustab probleeme, sest ligi 90% verest on vesi .Oranism on valmis loovutama tasakaalu hoidmiseks isegi kudesid ja organeid, kuid on ka teisi mehhanisme, näiteks jääkainete talletamine rasvkoesse või luudest aluselise kaltsiumi (osteoporoos ja hammaste lagunemine) ja lihastest aluselise magneesiumi verre toomine. Lõpuks hakkavad happed organites kontsentreeruma, kuni muutuvad mõneks degeneratiivseks haiguseks, nagu näiteks vähk.

Enamik nüüdisaegse inimese toiduvalikust on happeline. Mitmed toiduained põhjustavad organismis lima ja mikroorganismide teket. Näiteks kulub ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki. Happeliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks magusained, töödeldud toidud, piimatooted, liha ja munad, pärm, seened, alkohol ja kofeiin, rafineeritud sool ja küllastunud rasvad.

Kasulikud alused

Nende asemel peaks toidulauale tooma vee, värsked köögiviljad, rohelised mahlad ja külmpressitud õli. Päevas peaks jooma 2-4 liitrit aluselist vett, mis on saadud lisandite abiga või ioniseerimisega. Aluselise toidulaua juurde kuulub ka spetsiaalne roheline jook, mille on välja töötanud pH-toitumise tuntuim eestvedaja doktor Robert  O. Young. Murumaitseline jook sisaldab kuivatatud idusid, oraseid, võrseid, lehti ja vilju ning seda doseeritakse üks teelusikatäis ühe liitri aluselise vee kohta.

Peale puhta kvaliteetse vee aitavad organismi puhastada ka klorofüllirikkad köögiviljad. Samuti aitavad need jõudsalt taastoota verd, kuna klorofülli ja hemoglobiini molekulid on peaaegu identsed. Kõige paremini saab klorofülli kätte erinevatest kapsastest, rohelistest salatitest ja taimedest ning orastest, samuti kuulub dieedi juurde igasugune värske köögivili. Juurde peaks sööma idusid, sest kõiges värskelt tärkavas on kõrge elektriline potentsiaal. Aluseline toitumine eeldab ka külmpressitud õlide kasutamist, mis aitavad siduda happeid ja ehitada raku membraane ning "õlitavad" organismi. Õlidest soovitatakse tarbida oliivi-, kanepiseemne-, linaseemne-, viinamarjaseemne- ja teisi puhtaid õlisid.

Dr Youngi järgi võiks ideaalne menüü koosneda 80% aluselisest ja 20% kergelt happelisest toidust. 20% happeliste toitude hulka mahuksid näiteks pudrud, magusad puuviljad jne (vt toitude skaalat). Toiduainete kombineerimisel tuleks arvestada, et koos ei maksa süüa tärklist ja loomse päritoluga valku, näiteks kartulit ja liha. Tulemuseks võib olla selline kogus happeid, et immuunsüsteem lülitub kuni viieks tunniks välja.

Igal toiduainel on energiaväli, mida on võimalik fotografeerida ja mille sagedust on võimalik mõõta. Mida suurem ja kõrgema sagedusega on see väli, seda paremini ja teotahtelisemana tunneb ennast inimene pärast söömist. Toitudes aluseliselt, hakkab veri muutuma aluselisemaks ja nendes tingimustes hakkavad rakud vabastama isegi aastakümnete jooksul kogunenud jääkaineid. Kui keha puhastub, siis see ka terveneb. 


Toitumisharjumused verepildist

Dr Young on paarikümne aasta jooksul teinud vereteste 10 000 inimesele. Värske ja kuivanud vere proovidest on näha ilmselgeid tõendeid happelise ja aluselise toidu-joogi tarvitamise tagajärgedest. Aluselise söögivaliku puhul pole punalibled üksteisega liitunud, need on korrapärased ja ühesuurused. Happelise dieedi puhul on verelibled ebakorrapärase kuju ja suurusega ning üksteise külge kleepunud. Vere hulgas on näha palju valgeliblesid, mis üritavad kehavõõraid aineid lagundada. Fotod on nii üheselt mõistetavad, et oma verepildi nägemine saab paljude inimeste puhul elustiili muutmisel otsustavaks.
Lisaks happelise toidu ülekaalule menüüs on teiseks probleemiks keha kuivus. Enamik inimesi joob puhast vett oluliselt vähem, kui oleks soovitav. PH-dieedi järgijate loomulikuks elu osaks on puhas vesi, millesse lisatakse aluseliseks muutvaid tilku ning idudest, taimevõrsetest ja muust rohelisest toorainest toodetud pulbrit, mis annab kehale täiendavat kosutust.

 

edasi ...